Kui värvide järgi otsustada, siis õhtuste toonide järgi on suvi ikka tõesti käes. Jah, osad neist õhtutest on küll heitlikud, kuid see üks, mil jalutasin taas Viimsis mööda mereääri oli ehe tõestus suve kohalolust, õhtu oli soe ja sume. Üllatuslikult küll mattus loojangu eel meri uttu, nii et laevad sõidsid justkui maailma kumeruse taga ja meri ja taevas sulasid ühte.
Nii see suvi on, et vahel mööda kive käies tundub, nagu hüppaks pilvelt pilvele! 🙂
