Nii nagu selle aasta postitused näitavad, olen ma eelkõige ikka lummatud merest ning maa ja mere kokkupuutest, sest rännakud enamasti on ikka saanud teoks rannas ja kaldapealses. Ja kuidagi on kujunenud eelmisest suvest alates järjest lemmikumaks paigaks Dirhami, võin öelda, et tõesti on see üks müstiline paik minu jaoks, seal on lihtsalt männimets ja meri käsikäes.
See on eriline paik!
