Tunudb, et mind lummavad kõik need värvid, mida loodus meie päevade ilmestamiseks kasutab. Jah, hall aeg hakkab mööda saama ja värviküllus üha enam võtab maad. Ja kõige toredam on ju tegelikult see, et siis kui kõik need värvid tärkavad ja taas nähtavaks saavad, siis on valgust palju ja varje palju vähem. Nii kogeb avarust ja avatust, saab vabalt hingata.
Selkorral pilte ei ole küll väga palju, kuid nende püüdmiseks sai tehtud veidi üle 23 km ring Viimsis, et leida selle maanurga ilu siit ja sealtpoolt.